Sünnipäev. Päris minu enda päev. Kuigi jah, ilma
füüsilise kohalolekuta esines selles päevas statistirollis kutsumata külalisi.
Aga ka mõni oodatud. Ikka veel oodatud
Hommik algas kell seitse. Kahjuks küll sundäratusega
aga „hommikune kana leiab tera“ kõlab ju lohutavalt. Jah, ma tegin ise endale
kohvi. Sest mulle meeldib see rutiin- paned kohvi tõmbama ja lähed kümblema.
Tagasi tulles on köök täis kohvi lõhna ja täna ka erakordselt eredaid
päikesekiiri.
Rakvere
raudteejaam. Endiselt on hoone kõigeks muuks ja mitte rongijaamaks. No mulle
meeldib see pumbajaam või pumbamaja. Ma ei teagi kuidas seda oleks õige
nimetada. Selles oleks ülilahe elada. Ja mind ei häiriks isegi rongid.
Rongiga sõitmine on mulle alati meeldinud. Meeldis
ka täna. Kõik need väikesed jaamad on korras ja ilusad. Oma disainilt isegi
moodsad. Väga tüüpilised Eestile, sellised lennukad ja veidi ulmelised.
Tallinn. Kultuurikilomeeter on jätkuvalt ebahuvitav
ja räämas. Lennusadam. Minu tänase päeva peategelane.
Kutt, kelle käest ma pileti ostsin nägi välja nagu
Londoni lõngus. Selline natuke välja kasvanud sonksiga aga elegantne.
Tumesinine triiksärk ja kollane peenike lips on julge valik, mõtlesin ma. Aga
hiljem selgus, et need on Lennusadama tunnusvärvid. Kutt oli ülilaheda ja laia
jutuga. Nii laheda ja laia jutuga, et minul „huvitavas eas naisel“ muutus jalg
töntsiks ja koperdamine trepil oli kindel.
Oooooo! Ja ma seisin mitu mitu minutit lihtsalt
paigal. Ma ei teadnud kuhu vaadata. Kõik hakkas kohe silma ja kõike tahtsin
kohe ka lähemalt uudistada.
Pagan, merel ei tundu ükski tooder või poi nii suur.
Selgus, et tegelikult on nad VÄGA suured.
Allveelaev Lembit. Kas nad seal Lembitu peal ise ka
teadsid milleks on KÕIK need ventiilid? Mulle tundus, et laev ainult torudest
ja ventiilidest koosneski.
Vesilennuk ei avaldanudki nii suurt muljet kui olin
eeldanud. Aga väga naljakas oli lugeda esimesest
naislendurist, kes tegi mingi rekordi. Ja siis mõni lause edasi mainiti, et
selle rekordi purustas Eesti naislendur, kes oli postisorteerija tütar. Kõik on
võimalik! Isegi postisorteerija tütar võib purustada mingeid rekordeid. Ja seda
veel lennukil.
Väga südantsoojendav oli lugeda Eestis ehitatud
laevadest ja seal hulgas ka PV ujuvalustest. Välja oli toodud joonistus
PVK- 010 „Villu“- st. Härra Villu on minu isiklik tuttav ja minu teada
kratsitakse praegu tema terasest keret enne värvimist, et see veel pikalt vastu
peaks.
Ma lendasin! Aga mitte eriti kõrgelt!
Lennusimulaator on väga lahe ja 4 minutit on piisav aeg kas sujuvaks
maandumiseks või…
Kas on vaja pikalt mõtelda kui on
võimalus minna kollase allveelaevaga ümbermaailmareisile vee all. Kes on
kapten? Volkonski. Loomulikult tuleb siis minna. Aga kui on võimalust siis võiks
seltskonda valida. Need „rahutud“ slaavi pägalikud suudavad osa naudingust kergeks
ärrituseks vormida.
Ekspositsiooni nö teise korruse seinas on
üpris friigid joonistused. Aga mulle väga meeldisid. Ma pean välja uurima kes on autor. Hirmsasti meenutab selle kuti käekirja kes Pesakonda
toodab.
Pane selga sobiv vormirõivas ja tee
endast pilt ning saada see kohe sobivale e- mailile. Väga e- Eesti moodi.
Loomulikult ma tegin seda:)
Koos väikese kohvipausi ja linnupettega
kohvikus Maru kulus 4 tundi, nii et ma ei saanud arugi.
Peale saadud emotsioone kulus ära natuke
jalutamist. Natuke vanalinna ja natuke Toompead ja natuke pargipingil istumist
Ahaa, Balti jaama turg! Oh mis
roosamanna! Ja kink endale, kuid see jääb saladuseks. Vaid seda, et- ammu
tahetud, vajalik, praktiline, musta värvi, natuke daamiliku pitsi…
Ja ongi aeg tagasi koju sõita. Paras aeg
veidike tukastada...
Palju oodatud sünnipäeva õnnitlustega
kõnesid ja sõnumeid. Näiteks SÜ (mainigem, et see on ülisuur üllatus), Ü(mainigem, et seda oligi arvata), siis see J ka (mainigem, et ka üllatus)...
ja kolleeg, kes suudab alati mingi täiesti kreisi nalja välja mõtelda. Kahju,
et oodatud kõne tuli vaid... Mõned salapärased sõnumid ilma nimeta ja mulle tundmatutelt numbritelt... isegi liiga intiimse või magusea pöördumisega. Ma ei vaeva oma väikest heledat pead mõistatamisega kellelet need on. Tõden, et nende saamine oli meeldiv ja seda on mulle hädasti vaja.Toeks või nii. Tõestuseks omamoodi...
***
Põrnitsesin tükk aega väikest vahuveinipudelit
külmikus. Sünnipäev ikkagi. Ma jõin ta ära. Külm ja magus oli.
Palju õnne sulle Kurbuse Kuremari. Ühel
päeval oled sa jälle Rõõmu Riisikas…aga selleks läheb veel aega vaja… ma
ei tea kui palju…aga natuke ikka.
