Sünnipäeva päev

Sünnipäev. Päris minu enda päev. Kuigi jah, ilma füüsilise kohalolekuta esines selles päevas statistirollis kutsumata külalisi. Aga ka mõni oodatud. Ikka veel oodatud

Hommik algas kell seitse. Kahjuks küll sundäratusega aga „hommikune kana leiab tera“ kõlab ju lohutavalt. Jah, ma tegin ise endale kohvi. Sest mulle meeldib see rutiin- paned kohvi tõmbama ja lähed kümblema. Tagasi tulles on köök täis kohvi lõhna ja täna ka erakordselt eredaid päikesekiiri.

Rakvere raudteejaam. Endiselt on hoone kõigeks muuks ja mitte rongijaamaks. No mulle meeldib see pumbajaam või pumbamaja. Ma ei teagi kuidas seda oleks õige nimetada. Selles oleks ülilahe elada. Ja mind ei häiriks isegi rongid.

Rongiga sõitmine on mulle alati meeldinud. Meeldis ka täna. Kõik need väikesed jaamad on korras ja ilusad. Oma disainilt isegi moodsad. Väga tüüpilised Eestile, sellised lennukad ja veidi ulmelised.

Tallinn. Kultuurikilomeeter on jätkuvalt ebahuvitav ja räämas. Lennusadam. Minu tänase päeva peategelane. 

Kutt, kelle käest ma pileti ostsin nägi välja nagu Londoni lõngus. Selline natuke välja kasvanud sonksiga aga elegantne. Tumesinine triiksärk ja kollane peenike lips on julge valik, mõtlesin ma. Aga hiljem selgus, et need on Lennusadama tunnusvärvid. Kutt oli ülilaheda ja laia jutuga. Nii laheda ja laia jutuga, et minul „huvitavas eas naisel“ muutus jalg töntsiks ja koperdamine trepil oli kindel.

Oooooo! Ja ma seisin mitu mitu minutit lihtsalt paigal. Ma ei teadnud kuhu vaadata. Kõik hakkas kohe silma ja kõike tahtsin kohe ka lähemalt uudistada.

Pagan, merel ei tundu ükski tooder või poi nii suur. Selgus, et tegelikult on nad VÄGA suured.

Allveelaev Lembit. Kas nad seal Lembitu peal ise ka teadsid milleks on  KÕIK need ventiilid? Mulle tundus, et laev ainult torudest ja ventiilidest koosneski.

Vesilennuk ei avaldanudki nii suurt muljet kui olin eeldanud. Aga väga naljakas oli lugeda esimesest naislendurist, kes tegi mingi rekordi. Ja siis mõni lause edasi mainiti, et selle rekordi purustas Eesti naislendur, kes oli postisorteerija tütar. Kõik on võimalik! Isegi postisorteerija tütar võib purustada mingeid rekordeid. Ja seda veel lennukil.

Väga südantsoojendav oli lugeda Eestis ehitatud laevadest ja seal hulgas ka PV ujuvalustest. Välja oli toodud joonistus PVK- 010 „Villu“- st. Härra Villu on minu isiklik tuttav ja minu teada kratsitakse praegu tema terasest keret enne värvimist, et see veel pikalt vastu peaks.

Ma lendasin! Aga mitte eriti kõrgelt! Lennusimulaator on väga lahe ja 4 minutit on piisav aeg kas sujuvaks maandumiseks või…

Kas on vaja pikalt mõtelda kui on võimalus minna kollase allveelaevaga ümbermaailmareisile vee all. Kes on kapten? Volkonski. Loomulikult tuleb siis minna. Aga kui on võimalust  siis võiks  seltskonda valida. Need „rahutud“ slaavi pägalikud suudavad osa naudingust kergeks ärrituseks vormida.

Ekspositsiooni nö teise korruse seinas on üpris friigid joonistused. Aga mulle väga meeldisid. Ma pean välja uurima kes  on autor. Hirmsasti meenutab selle kuti käekirja kes Pesakonda toodab.

Pane selga sobiv vormirõivas ja tee endast pilt ning saada see kohe sobivale e- mailile. Väga e- Eesti moodi. Loomulikult ma tegin seda:)

Koos väikese kohvipausi ja linnupettega kohvikus Maru kulus 4 tundi, nii et ma ei saanud arugi. 

Peale saadud emotsioone kulus ära natuke jalutamist. Natuke vanalinna ja natuke Toompead ja natuke pargipingil istumist

Ahaa, Balti jaama turg! Oh mis roosamanna! Ja kink endale, kuid see jääb saladuseks. Vaid seda, et- ammu tahetud, vajalik, praktiline, musta värvi, natuke daamiliku pitsi…

Ja ongi aeg tagasi koju sõita. Paras aeg veidike tukastada...

Palju oodatud sünnipäeva õnnitlustega kõnesid ja sõnumeid. Näiteks SÜ (mainigem, et see on ülisuur üllatus), Ü(mainigem, et seda oligi arvata), siis see J ka (mainigem, et ka üllatus)... ja kolleeg, kes suudab alati mingi täiesti kreisi nalja välja mõtelda. Kahju, et oodatud kõne tuli vaid... Mõned salapärased sõnumid ilma nimeta ja mulle tundmatutelt numbritelt... isegi liiga intiimse või magusea pöördumisega. Ma ei vaeva oma väikest heledat pead mõistatamisega kellelet need on. Tõden, et nende saamine oli meeldiv ja seda on mulle hädasti vaja.Toeks või nii. Tõestuseks omamoodi...

***

Põrnitsesin tükk aega väikest vahuveinipudelit külmikus. Sünnipäev ikkagi. Ma jõin ta ära. Külm ja magus oli. 

Palju õnne sulle Kurbuse Kuremari. Ühel päeval oled sa jälle Rõõmu Riisikas…aga selleks läheb veel aega vaja… ma ei tea kui palju…aga natuke ikka.