1. advent

Ka tänavu jätab jõulude lähenemine mind suhteliselt ükskõikseks.

Arvasin, et inimene hakkab kõike eriliselt nautima kui on aru saanud, et kõik see võib olla viimane kord.

Tegelikult see nii ei ole.

On vastupidi, kõik tundub tähtsusetu.

Ja nii ma kaunistasingi esimesena ära oma külmakoridori akna.

Umbes sellist akent tahaksin ma oma vintage taaskasutuse töötoa poekesele.

Loomulikult said õue ka tuled.

Tavapärane kuusk on liiga suureks kasvanud ja tulede panek on muutunud võimatuks.

Oma koha leidsnd nad saunamajal.

Nüüd olen seda nädalakese vaadanud ja ... kole on.

Selline ameerika või ruska- buska.

Ilmselt panen nad siis õunapuu otsa.

Kui aega jääb siis teen mõned jõululaternad ka.

 

***

Täna hommikul ärates tundus tuba väga valge...

Öösel oli sadanud korralikult lund.

Selline natuke märg ja nätske.

Lumi rõõmustab ja ei rõõmusta ka.

Mulle ei meeldi kui üks ja sama asi tekitab kaks erinevat  tunnet.

Minu ideed, minu teostus, minu looming...

Mulle meeldib must värv.

Mulle meeldivad ka musta värvi riided.

Aga vahest tahaks, et oleks edevam ja värvilisem.

See on naiselikult inimlik.

Kõige olulisem on, et sellist asja ei oleks kellelgi teisel.

Nii sündis üks värvilise sabaga mantel, mis algselt oli mõeldud töö tegemise kehakatteks.

Aga minu jaoks tuli see nii hästi välja, et vähemalt mõnda aega kavatsen sellega niisama ringi skautida.

Testitud pühapäevasel pärastlõunal kahes suuremas kaubanduskeskuses ja tulemustega ülirahul.

Välja tuli ta siis selline!

Kasutasin tekstiilivärve ja helkurvärvi.

Trükitempiks hiinakapsas.

Järge ootavad üks pikem manel ja Jumbu dubljonka:)

Selline ta siis sai!

Tegelikult olen ma ise nii põnevil otsimaks uusi trükitempleid.
Vaatasin, et paprika annab kena õiemotiivi...
Kuidas saaks trükkida ilusaid õhulisi lumehelbeid...?
Ahh, nüüd on siis mõneks ajaks tegevust küllaga:)

Kui sul on südames imelik tunne...

... ja sind valdab nukrus.

Põhjusega.

Ja igatsus.

Põhjusega.

Ja sa ei suuda sellega võidelda.

Ja ühel hetkel formuleerub see su väikeses heledas peaks üheks viisiks.

Aga sa ei saa aru mis viis see on.

Ja ühel hetkel tead sa täpselt, et see viis on pärit ühest vanast Eesti filmist.

Siin ta on!

 

Asjad müügiks või vahetan millegi vastu

Avastasin, et mul on asju mida ma ei vaja.

Õigemini ma arvasin end vajavt kuid tegelikult ei ole mul neid vaja läinud.

Või ma ei ole neid kandnud. Millegipärast. Ma ei tea isegi miks.

Kindlasti on kellelgi neid rohkem vaja.

Niisama ära ei anna. Müün, sümboolse hinnaga.

Aga veel rohkem meeldiks vahetada.

Valik on teie mu sõbrad!

Kõik minu asjad on kantud ja enamuses pärit ka kaltsukatest.

Saapad. 

Kauboisaapad.

Hästi mugavad.

Number 37.

Ja täpselt nii pruunid nagu pildil näha nad ongi.

MANTEL ON TUUNITUD, SAANUD ÜLIVÄRVILISE SABA JA ANTUD REKLAAM-KÕNDIMISEKS MARJULE

Üks mõnus, pikk ja soe mantel.

Minule on ta praktiliselt kandadeni.

Soe fliisvooder ja truklitega saab kurguni kinni panna.

Vöökohas reguleerimisnöörid ja selja taga lahe suur lukuga tasku.

Nagu känguru paun, ainult selja taga.

Ideaalne vihmase ja tuulise sügisilma mantel.

Proovitud.

Värvilt tume tume hallikasroheline, fliisvooder toon heledam.

Kui keegi ei taha siis läheb "katsejäneseks" helkurvärviga trükkimistehnika proovimiseks.

 

Hõbehall kerge kevad- sügis poolmantel.
Lillemotiiv sametinetrükk.
Kantud. 
Ühest kohast rebenenud ja parandatud aga üldiselt jääb see õlakoti alla peitu.
Kapuuts on peidus luku all krae sees.
Varrukad on poolvarruka moodi ja muidu pikad soonikkoes otstega.
Taskud musta soonikkkoe ilustustega.
Pingutusnöörid kapuutsi servas, vöökohas ja all servas. 

Kingad, 37 number.
Mulle on nad millegipärast suured.
Mugavad.
Väga  vähe kantud.
Ma ei taha neid enam, sest nad meenutavad mulle ühte käidud teed.
Uuel omanikul ei maksa karta.
See käidud tee oli hea käidud tee.
Aga minu jaoks see tee lõppes otsa.
Seda teed enam ei ole.
See võei minult ära.

Täiesti üleliigseks osutunud kott.
Paraja suurusega. Vanakooli läpakas mahub sisse.
Liiter piima, pool leiba, koore pakk ja kaks apelsini mahuvad kotti...
Kasutatud mõned korrad.
Minu jaoks liiga daamilik:)

Saapad, 37 suurus.
Kantud, kuid täiesti korras. Isegi kontsaplekid peavad vabalt saapahooja lõpuni vastu.
Ma võin ju punnitada aga  no ei ole ma sellise saapa inimene.

Teen süüa...

Tegelikult algas kõik sellest, et mul kadus isu.

Aga ma pidin sööma, et võtta ravimeid ja keha jaksaks tegutseda.

No siis ma üritasin iga toiduga selle valmistamise teel luua isikliku suhte.

Umbes selline, et ma mässan ja mässan aga tea- lõpuks ma söön su ikkagi ära.

Tänaseks on mul isu taastunud ja mu keha naudib seda lahestades kõik järjekindlalt enassse.

Aga seoses mu parima söbra KML pikaajalise visiidiga pean ma võtma üpris suurt hulka pille.

Kahjuks ei ole need pillid hernekommid nagu Pipi Pikksukas vaid üpris jube mürk.

Selleks, et mürki vähem süüa ei tohi mu kaal grammigi tõusta ja peale selle ei tohi ma ka suurt midagi süüa...

See mida ma süüa tohin ei ole mulle just eriti apetiitne...

Järelikult tuleb ise ja ennast petta...

Väga hea on süüa püreesuppe ja õnneks nad maitsevad mulle. Neid võib teha kõigest. Minu lemmiks on juurviljapüreesupp- kaalikas, kõrvits, porgand, küüslauk, sibul... tegelikult sobib sinna kõik. Aga vot kartulit ma selle supi sisse ei pane. Lihtsalt ei maitse.Kohe väga ei maitse. 

"Päts" teeb päikesekuivatatud tomatite ja oliividega saia. See lõhnab täpselt sama moodi nagu ma Maltal sõin aga päris nii ta ei maitse. Kuid ajab asja ära ja supi kõrvale ahjus juustuga küpsetet on üpris broo:)

Kui ma olen tubli olnud ja hoidnud kinni karmidest toitumisreeglitest siis luban endale pühapäeval midagi väga väga meelepärast.

Avastasin kalkuni kintsuliha. Pean tõdema, et  teatud viisil valmistatuna võib tal olla üpris spetsiifiline maitse. Kuid just see mulle meeldibki!

Põhimõtteliselt valmistan seda kahel viisil- omas mahlas või koorekastmes. Viimast siis puhul, kui olen eriti tubli olnud.

Ja kindalsti kasutan mõlema valmistusviisi puhul päikesekuivatatud tomateid, küüslauku ja peterselli.

Muud lisandid on loominguline küsimus.

Ja kindlasti peab seda head sööma makaronidega.

Sobivad ka "euroabiga" saadud makarooooooooooonid:)

 Peedikotlet.
Rohkem peeti, toorest ja peenelt riivitud. Keedupeet sobib ka aga maitse on hoopis teine. 
Küüslauku ja maitserohelist.  
Lihaks hakitud kalkunikintsuliha . Ei maitse mulle eriti aga käib kah.
Parim on veisehakkliha.
Kotletid veeretan riivsaias ja küpsetan ahjus.
Praetud toit mulle keelatud.
Ja uskuge salatiga maitseb hea.
Kes soovib võtab kõrvale keedetud kartulit aga mina  eelistan süüa salatiga mis koosneb värskest kapsast, kurgist, paprikast ja kastmest milles on kindlasti natuke inglise sinepit.

20 august, päev millal ma sain tegelikult kätte oma jõulukingi...

...Robbie Williamsi kontserdi.
Olenemata natuke friigist seltskonnast oli kontsert ise ülilahe.
Kas te suudate ette kujutada, et RW möödub teist umbes meetri kauguselt?
Kas te olete kogenud kuidas aeg lihtsalt kaob ja te ei tea mida te terve kontserdi aja tegelikult tegite?
Kas te olete endale üllatuseks avastanud, et teate peast inglise keelseid laulusõnu.
Vähemalr refrääni.
Ja julgete seda kõval häälel häbenemata kaasa laulda.

Aitähh sulle kallis Sirilin! Aitähh!

Aga kadestamiseks valisin hoopis selle loo.
Aga...
RW hakkab vanaks jääma ja õnneks on tal olemas mantlipärija!
Olly Murs!
Ja ta oli peaaegu sama hea, Võib olla mõnes asjas isegi parem.

See oli üks pikk ja elamuste rohke päev.
Mul on nii kahju, et ...

Asjad Mida Ma Armastan Või Mis Armastavad Mind...

 TUHKATRIINU KINGAD
On asju mis mulle väga meeldivad. 

Isegi siis kui neil puudub praktiline väärtus.

On ainult ilus.

Või omapärane.

Või vintage.

Need asjad on päris minu omad ja meie armastus on vastastikune:)

Kas on olemas naist kes ei sooviks vähemalt ühel korral elus tunda ennast muinasjutu printsessina? Aga just need kingad annavad selleks võimaluse...

KLEIT
Selle kleidi leidis tegelikult Sirilin aga see osutus talle suureks.
Minule istus ta kui valatult.
Nagu olekski minu kleit.
See kleit meenutab mulle aegade taguseid "überblinger" trallamise kohti nagu Valge Hobu ja Trilobiit ja isegi restorani Turist.
Ja muidugi restorani  Kevad või restot nagu siis oli tavaks nimetada...
Oh aegu ammuseid:)

SEELIK
Tegelikult kuulub seelik rohken "ise tehtud ja selle üle uhke" liigitusse aga ma armastan teda. Armastan nii väga, et kannan vaid minu jaoks erilistel juhtumitel kuna seelikuke avaldab kergeid kulumise märke.

KINGAD
Loomulikult on need kingad pärit kasutatud asjade hulgast.
Ja nende hulgast mis rändavad hunnikusse- neid ei taha mitte keegi.
Minu lemmik hunnik!
Kinda on ülilahedad, 60- te vintage.
Kuldkingakesed pärlitega.
Kuidas on võimalik, et neid kingi mitte armastada?

Jumbuga Soomes:)

Käisin emmega Soomes. Õigemini Helsingis.

Oli pikk ja tore päev.

Üksinda kamba seenioritega seigelda oli virgutav kogemus.

Mul on hea meel, et emme võitis loosimisel.

Mulle meeldis, et emmele meeldis.

Mulle meeldis, et Marju laenas autot ja Sirilin viitsis meid vedada.

Mulle meeldis, et Sirilin veetis meid oodates toreda päeva Tallinnas.

Saatuslik viga oli juhuslik sisse astumine Marimekko kauplusesse.

Õnneks äratas mind sellest uimast emme enne, kui oleks sooritanud kalli ostu.

Külmikumagnet ja ravimtaimedel põhinev naps nimega UTÖ rändasid meenetena koju.

Ja selle klaasist ingli Toomkiriku poest toon emmele järgmise reisiga.

Ja sel päeval ma peaaegu ei nutnudki...

Sünnipäeva päev

Sünnipäev. Päris minu enda päev. Kuigi jah, ilma füüsilise kohalolekuta esines selles päevas statistirollis kutsumata külalisi. Aga ka mõni oodatud. Ikka veel oodatud

Hommik algas kell seitse. Kahjuks küll sundäratusega aga „hommikune kana leiab tera“ kõlab ju lohutavalt. Jah, ma tegin ise endale kohvi. Sest mulle meeldib see rutiin- paned kohvi tõmbama ja lähed kümblema. Tagasi tulles on köök täis kohvi lõhna ja täna ka erakordselt eredaid päikesekiiri.

Rakvere raudteejaam. Endiselt on hoone kõigeks muuks ja mitte rongijaamaks. No mulle meeldib see pumbajaam või pumbamaja. Ma ei teagi kuidas seda oleks õige nimetada. Selles oleks ülilahe elada. Ja mind ei häiriks isegi rongid.

Rongiga sõitmine on mulle alati meeldinud. Meeldis ka täna. Kõik need väikesed jaamad on korras ja ilusad. Oma disainilt isegi moodsad. Väga tüüpilised Eestile, sellised lennukad ja veidi ulmelised.

Tallinn. Kultuurikilomeeter on jätkuvalt ebahuvitav ja räämas. Lennusadam. Minu tänase päeva peategelane. 

Kutt, kelle käest ma pileti ostsin nägi välja nagu Londoni lõngus. Selline natuke välja kasvanud sonksiga aga elegantne. Tumesinine triiksärk ja kollane peenike lips on julge valik, mõtlesin ma. Aga hiljem selgus, et need on Lennusadama tunnusvärvid. Kutt oli ülilaheda ja laia jutuga. Nii laheda ja laia jutuga, et minul „huvitavas eas naisel“ muutus jalg töntsiks ja koperdamine trepil oli kindel.

Oooooo! Ja ma seisin mitu mitu minutit lihtsalt paigal. Ma ei teadnud kuhu vaadata. Kõik hakkas kohe silma ja kõike tahtsin kohe ka lähemalt uudistada.

Pagan, merel ei tundu ükski tooder või poi nii suur. Selgus, et tegelikult on nad VÄGA suured.

Allveelaev Lembit. Kas nad seal Lembitu peal ise ka teadsid milleks on  KÕIK need ventiilid? Mulle tundus, et laev ainult torudest ja ventiilidest koosneski.

Vesilennuk ei avaldanudki nii suurt muljet kui olin eeldanud. Aga väga naljakas oli lugeda esimesest naislendurist, kes tegi mingi rekordi. Ja siis mõni lause edasi mainiti, et selle rekordi purustas Eesti naislendur, kes oli postisorteerija tütar. Kõik on võimalik! Isegi postisorteerija tütar võib purustada mingeid rekordeid. Ja seda veel lennukil.

Väga südantsoojendav oli lugeda Eestis ehitatud laevadest ja seal hulgas ka PV ujuvalustest. Välja oli toodud joonistus PVK- 010 „Villu“- st. Härra Villu on minu isiklik tuttav ja minu teada kratsitakse praegu tema terasest keret enne värvimist, et see veel pikalt vastu peaks.

Ma lendasin! Aga mitte eriti kõrgelt! Lennusimulaator on väga lahe ja 4 minutit on piisav aeg kas sujuvaks maandumiseks või…

Kas on vaja pikalt mõtelda kui on võimalus minna kollase allveelaevaga ümbermaailmareisile vee all. Kes on kapten? Volkonski. Loomulikult tuleb siis minna. Aga kui on võimalust  siis võiks  seltskonda valida. Need „rahutud“ slaavi pägalikud suudavad osa naudingust kergeks ärrituseks vormida.

Ekspositsiooni nö teise korruse seinas on üpris friigid joonistused. Aga mulle väga meeldisid. Ma pean välja uurima kes  on autor. Hirmsasti meenutab selle kuti käekirja kes Pesakonda toodab.

Pane selga sobiv vormirõivas ja tee endast pilt ning saada see kohe sobivale e- mailile. Väga e- Eesti moodi. Loomulikult ma tegin seda:)

Koos väikese kohvipausi ja linnupettega kohvikus Maru kulus 4 tundi, nii et ma ei saanud arugi. 

Peale saadud emotsioone kulus ära natuke jalutamist. Natuke vanalinna ja natuke Toompead ja natuke pargipingil istumist

Ahaa, Balti jaama turg! Oh mis roosamanna! Ja kink endale, kuid see jääb saladuseks. Vaid seda, et- ammu tahetud, vajalik, praktiline, musta värvi, natuke daamiliku pitsi…

Ja ongi aeg tagasi koju sõita. Paras aeg veidike tukastada...

Palju oodatud sünnipäeva õnnitlustega kõnesid ja sõnumeid. Näiteks SÜ (mainigem, et see on ülisuur üllatus), Ü(mainigem, et seda oligi arvata), siis see J ka (mainigem, et ka üllatus)... ja kolleeg, kes suudab alati mingi täiesti kreisi nalja välja mõtelda. Kahju, et oodatud kõne tuli vaid... Mõned salapärased sõnumid ilma nimeta ja mulle tundmatutelt numbritelt... isegi liiga intiimse või magusea pöördumisega. Ma ei vaeva oma väikest heledat pead mõistatamisega kellelet need on. Tõden, et nende saamine oli meeldiv ja seda on mulle hädasti vaja.Toeks või nii. Tõestuseks omamoodi...

***

Põrnitsesin tükk aega väikest vahuveinipudelit külmikus. Sünnipäev ikkagi. Ma jõin ta ära. Külm ja magus oli. 

Palju õnne sulle Kurbuse Kuremari. Ühel päeval oled sa jälle Rõõmu Riisikas…aga selleks läheb veel aega vaja… ma ei tea kui palju…aga natuke ikka.